Filosoofilise lühiessee kirjutamine
puudutavate sõnavõttude kohta, tähelepanekuid argielu ja käibearusaamade
kohta, mõtteeksperimente, arutlusi mõistete mitmetähenduslikkuse üle,
meditatsioone mineviku, tuleviku või igaviku üle ja nii edasi. Mõnigi kord teevad
just ootamatud seosed ja kõrvalepõiked teksti köitvaks.
Iseendast ei saa niisuguseid asju teksti sisse planeerida, pigem on nad pikaajalise
mõttetöö, pika kirjutamispraktika ning suure eruditsiooni loomulik tulemus.
Praeguse märkuse mõte on selles, et filosoofilist kirjutist võiks igal juhul võtta
küllalt vaba ja loomingulise žanrina. On väga hea püüelda selge ja süsteemse
argumentatsiooni ning struktuuri poole ning jõuda veenval moel
lähteintuitsioonidest A põhjalikumalt argumenteeritud seisukohani B: aga kui
vahepeal tuleb mingeid muid mõnusaid mõtteid pähe, siis võiks ka neid (võibolla