Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis (joonis 4.21). Magnetmaterjaliga kaetud alus (ketas või lint) liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastavasuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet- jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes lugemis/kirjutamispeas kirjutamisel voolu suunda, saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas. 12.1. Kõvaketas – kujutab endast paketti pöörlevaid kettaid, mis on jäigast mittemagneetuvast alusest (klaas, alumiinium) ja kaetud väga õhukese magnetmaterjali kihiga. Iga ketta pinna jaoks on oma lugemis/kirjutamispea. Kõik pead positsioneeritakse koos vastavate ketaste pindadel olevate radade kohale. Ketaste pindadel kohakuti olevad rajad moodustavad läbi kogu paketi silindri.
teises suunas. Õhukese magnetmaterjaliga kaetakse mittemagneteeruv alus. Kirjutamiseks kasutatakse lugemis/kirjutamispead, mis on magnetmaterjalist ja mille peal on mähis. Magnetmaterjaliga kaetud alus liigub lugemis/kirjutamispea lähedal. Juhtides mähisesse voolu ühes või teises suunas, tekib vastassuunaline magnetväli ka lugemis/kirjutamispea sees. Magnet jõujooned kaarduvad materjalist välja sinna tehtud pilu tõttu, mis aga omakorda on magnetmaterjali lähedal. Muutes lugemis/kirjutamispeas kirjutamisel voolu suunda, saame magnetmaterjali eri piirkondi magneetida erinevas suunas. Lugemisel aga indutseerib mähises pinge impulsse ainult magnetvälja muutus. Vool indutseeritakse selles kohas, kus toimub üleminek magneetimise ühelt suunalt teisele, ja voolu suund sõltub sellest, millises suunas on magnetvälja üleminek. Seega peab salvestamisel info olema kodeeritud üleminekute kaudu. Selleks on mitu erinevat meetodit: Nulli nivoole tagasipöördumisega kodeering
annaabi.ee 
