"Ohvrilaev" Gert Helbemäe
möödunud rongist, ,Rähn mainib, et pasunad olid tuunist ära ja võhmast otsas, samuti
soovib ta, et surnud vana Moora tema matusel pasunat mängiks nagu vana meister
ikka. Kõndides edasi mõistab Martin, et vana tegi nalja kui sanos, et sooviks ka tema
matusel linn pasuna kõla täis oleks. Siis Kopli lähistel kohtub ta must valges kleidis
22 aastase klaveriõpetajast juuditariga Isabella kellega ta kõneleb Sokratest ja tema
tööst, juudi ema müüb talle kirjutamispabereid oma büroopoes ja muidugi juudi
kombel ei jäänud tall pärimata mis põhjusega tal nii palju paberit on vaja. Kaks
lähevad pikkale jalutuskäigule mis viib neid lõppuks randa kus ideaalne päikseloojang
ja avamerele suunuduv purjekas tekitavad haarava atmosfääri milles Martin leiab
lahenduse oma tööd tuppikust vabastada. Viskab siis takja Isabella pihta kes selle
tagasi visates Martini külge ei jää. Järgneb tähtis dialoog kahe tegelase vahel kus nad