Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
oma poliitilisi arvamusi varjama. Postimehele kaastööd teinud sakslane, Tartu
välikomandatuuri kultuuriosakonna ülem Joseph Raith (pärit Austriast) kirjutas 1942.
aasta võidupüha kirjutises, et eestlased ei tarvitse end sakslaste ees tänuvõlglastena
tunda, et need kommunistid siit välja lõid. Seda nõudis Saksamaa enesekaitse vajadus
käesolnud sõjas. Sellise kirjutise ilmumine saksa ohvitseri sulest oli sensatsioon. Raith
sai saksa ametivõimudelt hiljem kirjutamiskeelu, tsensuur muutus ettevaatlikumaks ja
hakkas hoolsamini keelatut otsima. Siiski avaldas Postimees ridade vahel seda, mida
teised lehed ei osanud.
Mida enam sakslased eestlastele iseseisvuse võimetuse diagnoose panid, seda
rohkem hakkas Postimees tooma kirjutisi meie rahva kultuurist, teadlaste
saavutustest, ajaloost, Vabadussõjast. Nende juttude kaudu näidati, et me ei oleks
ennast iseseisvaks võidelnud, kui meil oleks puudunud usk oma elujõusse ja
eluõigusesse.