Luulevõrdlus.
Koidula sügisluuletustes ,,Juba kase ladvalt lehed langevad, / kõle tuul käib üle kesamaa - /
... / Kena päike, kas sa väsind oled?/ ... / kurvalt oma laste peale vaatad - /sügise neid riisub
armuta.". Tema näeb sügist sellisena, nagu see välja paistab: lehtede langemine, puude
kohisemine jms. Kuna Koidula armastas kirjutada rohkem isamaalisi luuletusi,
loodusteemadest kirjeldas põhiliselt kevadet, seega on tema on loomingus sügisest vähe.
Lydia Koidula võrdleb puude kirjuksmuutumist ja lehtede langemist sel aastaajal
surmaga: ,,... - tänada / oskab leinalaulu hüüd / kahevõrralta.". Kevad on talle otsekui
ärkamisaeg, kus lilled ärkavad ja puud lähevad uuesti lehte ,,...ja õues on kevade.". Juhan
Liiv on samuti kevadest kirjutanud heldimusega. See on rõõmsameelne aastaaeg, kus ,,...lahti
iga lille silm ,/ järvel lained helendavad, / ilus päiksepaiste ilm.". Liivile meeldib väga