Revolutsioon seadis tema ette teistsuguse elu, andis võimaluse tegelda kirjandusega ja kujuneda omanäoliseks. Nabakovist sai selle vapustuse kroonikakirjutaja omasaatusekaaslaste jaoks. Emigrantide seas jäi Nabokov erandlikuks. Palju kodumaalt lahkunud vene kirjanikud elasid vaid minevikus ja lõid üsna levinud ettekujutuse vene kirjanikust kui hädaldajast. Nabokov ei leppinu nn. aeglase katastroofiga ,ta leidis ,,uue hingamise": hakks kirjtama inglis keeles ja sai ameeriklaste sõnutsi superklassikuks. Kui Nabokov oli sumbunud ja üksluises vene emigrantlikus kirjanduses endast märku adnud koguni kolme romaaniga (,,Masenka" , ,,Kuningas,emand,soldat" , ,,Luzini kaitse"), ütles I. Bunin tema kohta: ,,See poisike haaras püstoli ja pani ühe lausega pikali kõik vanakesed, ka minud" Elulugu V. Nabokov sündis 1899. A Peteburis vabameelses ja haritud perekonnas. Noort Nabokovi
rahvakomissarid), lastakse lahti, juhu tööd, ,,Märkmed mansettidel". Juhuslikud tööotsad ajalehtedes, peamiselt följetonid, kirjandusring Roheline Lamp. 1923 töötas ,,Valge kaardivägi" kallal, tahab luua oma ajakirja, kuid ei. ,,Märkmed mansettidel" II. Astus kirjanike liitu. ,,Diabolaad". 1924 lahutab. 1925 avaldatakse ,,Valge kaardivägi"- ettepanek lavastada. Abiellub uuesti. Pidi oma näidendid ümber kirjtama. Julgeoleks korraldab läbiotsimise kodus- võeti ära ,,Koera südame" käsikiri ja tema päevik; kutsuti ülekuulamisele. ,,Valge kaardivägi"->"Turbinide päevad". Talupoegade elu teda ei huvitanud, tööliste elust ei taha ta kirjutada, teda huvitab intelligents. Kirjutas puhtast südamest ja nii nagu ta asju näeb- vahel satiiriliselt (ühiskonna kriitika), eriti huvitavad teda Nõukogude elu negatiivsed ilmingud. 1927 ilmuvad tema teosed Pariisis
annaabi.ee 
