"kirjendusi" - 1 õppematerjal

Eesti keele jätkusuutlikkus

(http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_1/OK_2014-1_01.pdf) Uurali keeltele omaselt on tänapäevaks kujunenud eesti keelde üsna palju käändeid. Nimelt 14 käänet, millest üheteistkümnel on kindel lõpp kindla tähendusega. Näiteks: kaasaütlev (koera/-ga), ilmaütlev (koera/-ta). Kolmel käändel, millel kindel lõpp puudub, nendega antakse edasi lauses sõnadevahelisi seoseid ning mõneti ka kirjendusi. Need kolm käänet on nimetav, omastav ja osastav, aga kuna kuna eesti keeles puudub eraldi sihitisekäände akusatiiv, siis peab ka sihitis olema ühes neist kolmest käändest. Sihitise kääne määrab, kas tegevus, millest jutt käib on lõpule viidud või juba lõpetatud. Lisaks määrab kääne ka selle, kas tegevus haarab objekti tervikuna või osaliselt. Vene ja saksa keeles on akusatiiv olemas ning seetõttu neil ka vähem käändeid on, kuid see-eest pole eesti keeles ei