Pirita kloostri minevik ja tänapäev
Olles majanduslikult võrdlemisi sõltumatud ning
tegutsedes iseseisvalt sise- ja väliskaubanduse, said kloostrid aktiivselt sekkuda pea
kõikidesse kohaliku elu valdkondadesse. (Tamm, 2002: 8).
2.2. Elukorraldus kloostris keskajal
Põhimõtteliselt järgisid kõik kloostrid Püha Benedictuse (480-547) reegleid. Benediktlaste
juhtlause kõlas: Palveta ja tee tööd. Seetõttu oli loomulik, et lisaks kesksele palvetamisele ja
Piibli lugemisele tehti ka tööd. Püha Benedictuse reeglid kirjeldasidki seda lihtsat ja õiglast
ühiselu, milles mungad abti juhtimisel elasid. Ometi muutusid kloostrid aga sajandite
möödudes üha keerulisemaks majandusorganisatsioonideks ning järjest lisanduvate ülesannete
lahendamise pandi üha uutele ka uutele munkadele või nunnadele. Klooster kui
majandusorganisatsioon arenes ja ühtlasi süvenes ka lõhe kloostri juhi - abti või abtissi- ja
ülejäänud kloostrikogukonna vahel. Kui algul järgiti väga täpselt põhimõtet magada ühises