Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Kuri ei ole olemine,
samas kui hea on olemine. (ibid) Jung märgib, et Aquino Thomas võtab abiks Aristotelese, kes
väidab, et asi on seda valgem, mida vähem ta on mustaga segatud. Samas ei märka ta seda, et
samamoodi on tõde ka vastupidine: mida vähem on asi segatud valgega, seda mustem ta on.
Ning et mitte ainult valguse läbi ei tunta pimedust, vaid ka pimeduses särades saab valgus
paremini ilmsiks. (JUNG 1979:51-52) Jung võrdleb privatio boni mõtteloogikat viisiga, kuidas
kirjeldaksime arktilist talve.
,,Kuigi see jäätaks hetkega meie nina ja kõrvad, on tegemist siiski väikese erinevusega
ekvaatoril valitsevast temperatuurist, kuivõrd füüsikalises mõttes absoluutsele nullile ei küüni
ükski maapealne külm isegi mitte lähedale. ,,Samal moel: kõik asjad on vähem või rohkem
,,head", ja nii nagu külm ei ole midagi muud, kui sooja kahanemine, nii ei ole ka halb midagi
muud kui hea kahanemine. (---) Just nagu me haledal moel ära külmume, kuigi temperatuur on