SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
indiviid ei saa hakkama oma tavaliste käitumisviiside abil. mida käsutati äkilise õnnetuse või ohu tähenduses ja mida hiljem
Kogetud ängistus sunnibki inimest tegutsema, pingutama ja hakati käsutama kirjeldamaks järgnevat emotsiooni (Marks,
otsima võimalusi selle tunde vähendamiseks. Samas viib see ka 1987, 7). Hirmule pole ühtset kehtivat definitsiooni. Tavaliselt
arengut edasi (Kraav, 1996). Täielikku turvalisust pole võimalik kirjcldatakse seda kui primitiivset, kaasasündinud loomulikku
ega vajalikki saavutada. Mida väiksem laps, seda rohkem emotsiooni, midu koge-vad ka loomad, mitte ainult inimesed.
võimalusi on kaitsetuse tekkeks ja seda rohkem vajab ta abi ja Kõik kõrgemad loomad koge-vad hirmu, see on vajalik
kaitset ning on sõltuv oma kasvukesk-konnast ja ümbritsevatest ellujäämiseks ja hoiatab meid ohtude eest (Tuan, 1979). Öhman
inimestest (Lahikainen & Kraav, 1996, 115)