Viktimoloogia
kurjategija ja ohver. Enamasti saab avalikku tähelepanu nendest ükspool-ja
selleks on kurjategija. Kui Ohver saab ka tähelepanu aga see ei pruugi olla heas
toonis- tihti vaadatakse ohvrit kui nõrka, naiivset inimest ja kurjategijat kui
tugevat, kavalt isikut. Enamasti kyll kui väärastunud aga siisiki kedagi kes erineb
hallist massist. Taoline suhtumine võib tulla ajaloost. Tuntud on veritasu ehk siis
kättemaksmine kirjateh´gijale ohvri või ta lähedaste poolt. See taastas ühiskonna ees ohvri au ja
inimväärikuse. Ajaga läks kohtu mõistmine üha enam riigi kätte ja seega ei saanud enam ohver ise
enam midagi teha- riik jättis ta ilma võimalustest enda eest seista-võimaluste taastada ühiskonna
ees oma au ja väärikus-seega võib oletada, et sealt tuleneb ohvri kui luuseri idee- eriti kysitakse nt
petmiste puhul et kuidas inimene sai nii naiivne ja loll olla et ta selle pettuse ohvriks langes.