Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis
rahvuskultuuri vastu, on selgelt poliitilise suunitlusega. Sarnaselt N. Liidu keelupoliitikaga
keelatud seksuaalküsimusi käsitlev kirjandus ja totalitaarrigi olemust analüüsiv, keelatud on
samu teoseid ja autoreid.
Kui raamatukaupluse või -kogu juhatajal tekkis mõne teose suhtes kahtlus, pidi ta pöörduma
Haridusdirektooriumi poole, mille pädevusse raamatukogud kuulusid. Käsikirjale trükiloa
hankimiseks tuli see saata Haridusdirektooriumi, kes suunas selle omakorda Kirjastusametile,
alates 1942. aasta lõpust aga Riias asuvale Riigikomissariaadile. Nii kirjastamist kui kontrolli
trükitööde üle juhtis Rahvakasvatuse Peavalitsuse Kirjastusamet koos Kindralkomissariaadi
alluvuses oleva Amt für Verlagsweseniga. Kogu Saksa okupatsioonile omast kahekordsete
asutuste süsteemi rakendati ka ajakirjanduse puhul. Saksa tsensuur kuulus
Kindralomissariaadi pressidetaili pädevusse, Eesti tsensuur Eesti Omavalitsuse Pressiametile
annaabi.ee 
