Kahe uudise(EPL) analüüs (erinevused ja sarnasused)
Suuline
kõne on spontaanne, kasutusel on erinevad stiilinähtused (kõnekeelele omased argikeelsused,
släng, vulgarism) ja lausestuse osas kasutataks suulises kõnes enamasti lihtlauseid, mis võivad
olla ühendatud liitlauseks kasutades rohkelt asesõnu (nt. ,,Oletame, et olete koondatud."). Kui
uudises asesõnu peaaegu, et ei leidu, siis antud arvamusloos on asesõnade rohkus tõepoolest
kergelt märgatav.
- subjektiivsus / objektiivsus
· Keskendudes kirjastiilile, uudis on kirjutatud passiivses kõneviisis, ilma tekitamata lugejas
mingit spetsiifilist soovitud emotsiooni. Erinevalt sellest, arvamusloos on kasutusel palju
emotsionaalsem keel, soovides sellega rõhutad subjektiivset tunnet probleemi üle (nt. ,,eriti
hull on lugu").
- põhjendatus
· Nagu näha on pealkiri ,,Kuuga kasvas töötute arv 18,5 protsenti" uudise sisus toetatud tuues
esile konkreetseid numbrilise fakte, mis on kogutud erinevate uuringute käigus. Lugejatele