Printerid
mitmed mehhaanilised mehhanismid. 1811. aastal Koenig ja tema abiline Andreas Bauer
disainisid erilise silindri, mis hoidis endal paberilehte ning surus seda vastu edasitagasi
liikuvat tasapinnalist trükiplaati. 7 aastat hiljem valmistasid samad mehed juba topeltpressi,
kus leht peale ühe silindri alt väljumist teise alla juhiti. Sellisel moel sai printida lehe
mõlemale poolele. 1822. aastal William Churchi nimeline härrasmees kirjasisestusmasina.
See sisaldas endas ka klaviatuuri, kus igale klahvile vastas kindel sümbol, mis juba
eelnevalt paika oli pandud. Enamus algelisi trükimasinaid baseerusid justnimelt sellisel
tehnoloogial. Sellised masinad suutsid trükkida 5,000 kuni 12,000 tähemärki tunnis. See oli
suur samm edasi kuna käsitsi oleks olnud vastu panna kuskil 1,500 tähemärki tunnis.
Tööstuse ja kaubanduse kiire arengu tõttu 19 ja 20ndal sajandil tekkisid suuremad