Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis
orhid`ee <26i>,
ujuma <27> Noolsulgudes on ka liitsõna omastava vorm, kui liitsõna põhisõnal on
sõnaraamatus ainsuse nimetavas homonüümne sõnavorm: huvi+j`uht <-juhi>
b. ÕS annab abi ka sõnade sobivuse ja stiili kohta. Milliseid sõnu või märke selleks
kasutatakse? Näited.
1. ÕS-ist saab abi väldete kohta. Näiteks III väldet märgib kriipsuke ` (graavis) III-
vältelise kirjasilbi täishääliku ees: s`oosima.
Ümarsulgudes vältekriips tähendab, et sõna võib hääldada nii III kui ka II
vältes: (`)andekas, k(`)angelane, k(`)etserlus, v(`)õimetu.
2. Võõrsõnade pearõhku märgib kriipsuke ´ (akuut) rõhulise silbi täishääliku ees: dial
´ektika, fant´as'tiline, selj´anka.
c. Mida näitavad sõnade juures märgendid HARV, JUR, MAJ, KÕNEK?