Türgi
-11. saj) levis ka nende keel üle Kesk-Aasia, kattes
tohutu geograafilise ala Siberist Euroopasse ning Vahemere äärde.
Seljukid, türklaste esirahvas, tõid oma keele, Oghuzi türgi keele, mis on otseselt tänapäevase
türgi keele eellane, Anatooliasse 11.sajandil. Samal ajal avaldas türgi keelte spetsialist
Kaþgarlý Mahmud esimese laialdase türgi keele sõnastiku, mis sisaldas omakorda veel kaarti
keele leviku kohta maal.
Peale Türgi Vabariigi loomist ning kirjareformi loodi 1932. aastal Türgi Keele Ühendus. Üks
keelereformi põhieesmärke oli vahetada araabia ning pärsia keelest laenatud sõnad uute,
türgikeelsetega. Ühendusel õnnestus see väga hästi ning eemaldati mitusada võõrast sõna oma
rahvuslikust keelest.
Selliste kiirete muutuste tõttu hakkasid vanemad ning nooremad inimesed rääkima pisut
erinevat türgi keelt- eakamad kasutasid araabia ning pärsia keelest laenatud, nooremad aga
uusi sõnu.