alles muud, kui arvukad legendid, muinasjutud ning (koha)nimed. Lausa müstilisena tunduv rahvas on inspireerinud kirjanikke, ajaloolaseid ja kunstnikke. Keldi kultuuri uurimise käigus olen hakanud tajuma ka paljude teiste põliskultuuride rikkust. Olen avastanud, et Aafrika ja Ameerika põlisrahvaste kogemus räägib keldi kultuuriga paljuski ühist keelt, et nende maailmatajus ja maailma kajastamises on üllatavalt suur ühisosa. Seoses sellega, et paganlikud keldid ei olnud kirjarahvas, kirjutati nende lood üles alles sajandeid hiljem. Neil olid rikkalikud teadmised, oma poeesia, ajalugu ja mütoloogia, kuid ettevaatuse tõttu ei pannud nad oma pühasid tekste kirja. Kuna suulises kultuuris kinnistuvad teadmised kõige paremini poeesia kaudu, arendasid keldid välja kauni luulekeele. Iirimaal ja vähemal määral Walesis püsisid lood paganlikest jumalatest ja kangelastest niikaua, et mungad võisid neid üles kirjutada.
Äärmiselt subjektiivne stiil. Raskesti jälgitav. Inetuse esteetika! Teda võib nimetada Noor-Eesti kirjanikuks. Omamoodi oli ta ka Siurulaste maskott. 17. ,,Siuru" SIURU Aastal 1917. Eesti poliitilises elus keeruline aeg, sõda, Eesti saatus oli väga segane. Õhus oli palju erinevaid võimalusi Eesti jaoks. See, mis lõpuks välja tuli, saime oma riigi, oli väga paljude õnnelike sündmuste kokkulangemine. Vabalt oleks võinud käiku minna ka teistsugused stsenaariumid. Kirjarahvas, kes polnud ise sõjas, leidis eesotsas kogenud kirjaniku M. Metsanurgaga, et võiks midagi organiseeruda. Kirjanduse- ja kunstielu sel ajal oli praktiliselt välja surnud. Raamatuid praktiliselt välja ei antud. Kunstilised vajadused olid taandunud inimeste esmaste vajaduste ees. Metsanurk töötas Tallinnas ,,Teataja" toimetuses. Kutsus kokku seltskonna, et välja anda almanahh vms. Kokkusaamisele midagi tõsisemat ei
annaabi.ee 
