Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule. Pabinasse sattumine tegi ära suurema osa, valge leht tundus veelgi tuhmim ja hirmuäratavam. Kui tekkiski mõni hea mõte, siis tärkas kohe ka teine ning olingi jälle kahe heinakuhja vahel. Kaardikepiga ja suurte ümmarguste luupidega inimolend teeb veel suured silmad ja viibutab põhjatuule poole, kuid keegi ei liiguta lillegi. Veerandkond minutit enne lõppu hakkas kõik selginema nagu seebivesi
Vahatahvlid. Vahatahvleid kasutati Euroopas. Vahatahvli keskosas oli süvendpind. Tahvli keskosa täideti vahaga.Vahatahvlile kirjutati stiilusega, Kirjapulga üks ots oli terava otsaga. Teine ots oli lame. Teade kriibiti vahasse terava otsaga. Teate saaja luges selle läbi ja kustutas. Vastuse kirjutas ta samale tahvlile. Mitu vahatahvlit moodustasid raamatu. Vahatahvkeud jasytatu arvepidamiseks. Samuti kasutati neid ka kirjavahetuseks. Nad olid kirjutusmaterjaliks mitu sajandit. Sulg Teravaotsalisest metallist või elevandiluust valmistatud stiilus ei olnud papüürusele ja pärgamendile kirjutamiseks kohane. Sobivam oli
annaabi.ee 
