Kuidas eestlased endale perekonnanimed said
Kõik olenes sellest, kuidas keegi määrust
tõlgendas.
Nimedepaneku esimeses järgus kirja pandud perekonnanimede hulgas on määratud
nimede osakaal ilmselt palju väiksem kui hiljem saadud nimede hulgas.
Nimedepaneku esimeses järgus saadud nimed võisid olla palju eestlaslikumad ja
ausamad kui tegelikult kujunenud nimestik üldiselt.
Perekonnanimed ei olnud kaitstud moonutuste eest. See, millisel kujul valitud nimi
lõpuks dokumentidesse jõudis, sõltus konkreetsest kirjapanijast. Enamasti panid kirja
sakslased: pastorid, mõisnikud, mõisaametnikud (kirjutajad, valitsejad). Nad võisid
eesti nimed saksapärasemaks kohendada, isegi saksa keelde tõlkida.
Kui talupoeg ei leidnud endale nime või oli nimi juba valitud, siis sõltus ka
ametnikust, mis nime lõpuks talupoeg endale sai.
Kannatlike nimepanijate kõrval oli ka kannatamatuid. Talupojale võidi
perekonnanimi panna tema tahet arvestamata. Räägitakse lugusid, et talupojale pandi
annaabi.ee 
