Nürnbergi protsess
20. novembril 1945 alustas Nürnbergis tegevust Rahvusvahe- line Sõjatribunal, mis kestis kuni oktoobrini
1946. Õiguse kolman- da Reichi juhtide üle kohut mõista omistasid liitlased vastavasisuliste
rahvusvaheliste kokkulepete puudumisel endale ise. Selleks koostati ja võeti 8. augustil 1945 vastu
Rahvusva- helise Sõjatribunali Harta, millele kirjutasid alla USA, Suurbritan- nia, Prantsuse Vabariigi ja
NSV Liidu valitsused ja mis koostajate kinnitusel sisaldas seni kirjapan- emata rahvusvahelisi õigusi. Harta
(art. 6-a) nägi ette kolm kuriteokoosseisu: sõjakuriteod, vallutussõja alustamine ja inimsusevastased
kuriteod. Liitlaste väitel tulenes kohtupidamise õigus Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonist. Et natsi
Saksamaad (ja teljeriike) oli vaja karistada ka enne sõda tehtud kuritegude eest, siis tuli vastu võetud
õigusnormidele anda tagasiulatuv jõud. Seda tehti Nürnbergi tribunali kohtuotsusega, millega tunnistati