Haridus
valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi
algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid
(elementaarkoolid), maakonna ehk kreiskoolid, kubermangu-gümnaasiumid ja ülikoolid.
1889. aastal oli Tartu Ülikoolis 136 eesti üliõpilast. Avalike koolide vähesus tingis peaaegu
kõigis linnades eraõppeasutuste tekkimise. XIX sajandi lõpuks saavutasid eestlased üsna
kõrge üldise kirjaoskustaseme. 1897. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmete järgi
oskas Eestis lugeda 96,2% ning lugeda ja kirjutada 77,7% üle kümne aasta vanustest
inimestest. Samal ajal oli Prantsusmaa elanike lugemisoskus 83% ja Venemaal ainult 28,4%.
1880. aastatel alanud venestusaeg andis hariduselule tugeva tagasil öögi, sest nii saksa kui
eestikeelsed koolid sunniti üle minema vene õppekeelele. Sõjaeelse Eesti Vabariigi
koolikorraldus tugines ühtluskooli põhimõttele. 1930
annaabi.ee 
