Rootsi
Seda aega nimetatakse mõnikord kütikiviajaks (jägarstenålder).
Mesoliitikumi vanema perioodi arheoloogilised leiud pärinevad kohtadest, mille
praegune kõrgus merepinnast on 75...120 m ning mis mesoliitikumi ajal paiknesid mere
ääres.
Pärast viimast jääaega asusid Rootsi aladele elama kütidkorilased ning
seejärel kiviajal (10 000 1700 eKr) põllluharijad. Sellele järgnes pronksiaeg (1700
500 eKr) ning rauaaeg (500 eKr 1050). Rootsi ühiskonnad jäid kirjaoskuseeelsete
hõimude tasemele kuni 1. aastatuhandeni. Rootsit mainis esimest korda 1.
sajandil Rooma ajaloolane Tacitus, kes kirjutas suioonide hõimust, kes elasid merel ning
olid tugevad nii relvade kui laevade poolest. See viitas IdaRootsi
asukatele Svealandist, kes elasid peamiselt Mälareni järve ümbruses. Sellest hõimust on
saanud Rootsi endale ka nimetuse (Sverige). LõunaRootsit
asutasid Götalandi alal Götarid. Põhjaosa asustasid hõredalt saamid, kveenid ning
annaabi.ee 
