Ornamentikaelemendid
See oli tõrjemaagilise elemendina
tuntud veel 19. sajandi ehteil. Ehtesepad graveerisid kaheksandi eestlaste kuhiksõlgedele;
tolleaegsele lillornamendikale oli märk stiililiselt aga veel võõras.
Peremärgina kasutati Tõstamaal ja Kuusalu kihelkonnas.
Rist-
Nõiamärkidena on kõige rohkem kasutatud risti.
On olemas Kreeka rist, ladina rist, diagonaal ehk Andrease rist, Antoniuse rist,
läbikriipsutatud otstega rist jne.
On kaheldav, et peremärgina on rist viide kirjaoskamatusele. Mitmete allikate andmeil on
Kihnus ristikujulised märgid hilisemad üldisest kirjaoskusest.
Mida lihtsam on ristimärgi struktuur, seda rohkem tähendusi võib sellele omistada. Mida
keerulisem, seda kindlamat tähendust ta omab.
Eesti 19. sajandi ornamentikas on ristimotiiv üldlevinud. Sellel ajal oli märgi kasutamine
seotud kristliku kirikuga, olenemata, et märki on kasutatud juba varajasel rauaajal.