tsentraliseeritus- kogu maa kuulus riigile ja seda käsutas keiser *Bütsantsi õukonna luksus *mõhukatel õukondlastel suur tähtsus, silmakirjalikkus, sagedased paleepöörded. Kultuur: *oli vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja vahel. *õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, kreeka keele vastu *bütsants süstematiseeris ja arendas edasi rooma õigust *raamatute ümberkirjutamine õigeusu munkade poolt *kõnekunsti kõrge tase *kirjaosakus oli ülemkihi seal levinud *425 asustati Konstantinoopolisse esimene ülikool *geograafias tunti hästi idamaid *kultuuriliselt mahajäänumasse Lääne-Euroopasse suhtes bütsants üleoleku ja vaenuga *suur mõju slaavi maadele vaenlased: * bulgaaria 7-11saj *araablased 7-11saj *viikingid 9-10saj *türklased 11.saj. *konfliktid lääne-rooma kirikuga (neist suurimad 1054 suur kirikulõhe ja 1024 kons. rüüstamine ristisõdijate poolt) *osmanid alates 13saj kuni
väiksema üle (vrd nt tänapäeva satelliitlinnad) Võimalus arvestada geograafilisi piire Võimaldab luua hüpoteetilisi poliitilisi kaarte Kirjalikud allikad • Vanade kõrgkultuuride puhul säilinud erinevatele materjalidele kirjutatud tekste (savitahvlid, Egiptuses papüüros, raidkirjad jne) • Mündimaterjal kui oluline allikas – dateeritud teave valitsejate kohta • Kroonikad Probleemkohad: 1) kirjaosakus seotud kõrgklassidega -> nende vaatenurk esindatud 2) Säilinud vaid ühele materjalile kirjutatud tekstid, millel omal ajal selg funktsioon 3) Allikakriitika ja tõlgendamise probleemid -> tekstides kasutatud terminoloogia ja deisukohad hakkavad uurija nägemust mõjutama ja kujundama Arheoloogiline uurimine ja ühiskonnakorraldus • Konkreetse ühiskonna uurimise võimalused lähtuvad selle ühiskonna üldisest korraldusest
annaabi.ee 
