Eduard Bornhöhe referaat
kirjutas oma tähtsaima teose - jutustuse "Tasuja". Teos on lõpetatud Tallinnas, kus see 1880.
aastal trükist ilmus. Kuna jutustus ,,Tasuja" ei toonud esialgu avalikkuses mingit erilist
tähelepanu, siis Bornhöhe ilmselt pettus oma lootustes ja tõmbus aastaks tagasi. Tema järgnev
eluperiood kujunes väga vaheldusrikkaks ja rahutuks, emakeelse kirjatööga tegeles ta
pooljuhuslikult, siis kui aega leidus. Pidevalt ringi rännatea ei võtnud ta otseselt osa
kirjanuselust ja oma äärmise tagasihoidlikuse tõttu oli ta kirjamehena üldse vähe tuntud.
1881. aasta sügisel läks Bornhöhe Stavropoli, kus töötas ühe talve kösterkoolmeistrina,
seejärel oli ta lühemat aega keelteõpetajaks Tifliisis. Sel ajal oli ta teinud ka matka Väike-
Aasiasse. Naasedes kodumaale oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Läänemaal, Matsalu
mõisas parun Hoyningen-Huene perekonnas. Seejärel tegeles ta lühemat aega Tallinnas
ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna