Eesti uusaeg
tehtud tegudega. Andis välja pikema aja vältel ajakirja ,,Lisandusi eesti keele paremaks
tundmaõppimiseks" (saksa keeles) 1813-1832,- seeoli siis läbinist pühendatud eesti keelele ja
sellele arendamisele. Seal avaldasid oma töid ka teised tollased estofiilid, ka k.j Peterson.
Veel Rosenplänteri tegevusest, taoli eestikeelsete raamatute ja käsikirjade koguja, hiljem ta
kogu anti üle Õpetatud Eesti Seltsile, praeguseks see jöudnud Tartu kirjanudmuuseumi. Tänu
temale säilinud ka K.J. Petersoni luuletused.
Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, kes on läinud ajalukku eesti keele uuendajana. 19 saj esimese
poole eesti keele grammatika uuendaja. 1843 aastal ilmus Ahrensi eesti keele grammatika,
teine ja täiendav väljaanne sellest ilmus 1853. Ahrensi teeneks on see, et toimus nn pööre eesti
kirjakeeles- seni oli eesti keelt kirja panudd ladina ja saksa eeskuju järgi, nüüd aga Ahrens