August Kitzbergi elulugu ja Libahundi analüüs
kõnelejana. Üldiselt oli aga Kitzbergi tutvusringkond Riias väike ja kirjanik elas suletuna.
Riias sõlmis Kitzberg oma teise abielu, mis sulges teda veelgi enam kodusesse ringi. Kitzberg
elas koos oma teise naisega elu lõpuni. Teises abielus oli üks poeg.
Loominguliselt oli Kitzberg Riias väheviljakas. Jutukirjanduse alal valmis siin külajutt
,,Veli Henn" ja mõned visandlikud lühipalad, samuti lõpetas kirjank ,,Rätsep Õhu"
dramatiseeringu, mis pääses trükki alles 1903. aastal. Nähtavasti pidurdas Kitzbergi
loometegevust osalt kohanematus suurlinna elule. Ta tundis ennast Riias võõrana, hingelt oli
ta jäänud maainimeseks, kes ei sulanud kokku linna eluoluga. Ta hakkas otsima uut võimalus
kodumaale tagasipöördumiseks.
Aastast 1907 pöördus ta tagasi Tartusse kus ta ka suri 10. oktoobril 1927. a.