Tammsaare ja Gailit elulugu
(,,Tõde ja õigus", lhk. 522).
Teistele jutustada! Umbes niisugune salatung pidi küll kätketud olema ka Tammsaare talu
nooremasse pojasse. Lähem ligipääsemine ta kasvuea videvasse isikuloosse näidaku
võimalikult edaspidi, millal meie saabuvas jutustajas käärivad külaelamused ja raamatumõjud
hakkasid taotlema kirjanduslikku väljendust.
Hansen-Tammsaare on oma varasemas nooruses maitsnud tüseda kihelkonnakoolmeistri
Jakob Tamme õpetust ja luuletusi. Kas on ka tema kirjanikutungi ärkavad hääled värsis õnne
katsunud? Küsitagu seda Tammsaarelt eneselt. Sestsaadik kui ta sulelükked ja mõttenükked
on avalikuks saanud, on ta teatavasti proosat eelistanud värsile. Tema enesemääramine on
lähtunud lihtloomulikust, tema elamuslaad on peesinud argipäevases: tema omapära on
sobinud hõlpsamini sidumatusse sõnavabadusse kui mõõdetud rütmis ilutsema ja kunstlikke
häälikkavatsusi instrumenteerima. Aga teiselt poolt on siiski tähelepandavad ka ta värsimaitse