Taasiseseisvunud Eesti presidendi
1920. aasta põhiseadus määras riigi vundamendiks parlamentarismi ja välistas
sõltumatu, kindlaks ametiajaks valitud riigipea.
Ma ei tea, kui palju kasutas Meri nõuandjate abi ning soovitusi, küll aga mõistan tagantjärele,
et Eesti president institutsionaalses mõttes jääb aastakümneteks Lennart Meri nägu," on
Soosaar veendunud. Soosaare sõnul on täiesti selge, et Lennart Meri taoline dünaamiline,
iseseisvalt otsustama kalduv mees, kellel kõigele lisaks on tubli annus kirjanikufantaasiat,
tundis end 1992. aastal teatud määral kammitsetuna. Eestis ongi vaieldud selle üle, kas Meri
on kõik need üheksa aastat suutnud püsida parlamentaarse demokraatia raamides. "Mina
kuulun nende hulka, kes on veendunud, et venitas ta mis venitas neid põhiseaduses sätestatud
piire enda jaoks laiemaks või pikemaks, aga üle neist ei astunud. Ta jäi parlamentaarse riigi
presidendiks, kellega, tõsi küll, meie vähekogenud ja sageli uljalt isemeelsetel seadusandjatel
annaabi.ee 
