Maeterlinck
dramaturgia. Müstikuna ja jumalaotsijana jägis ta tähelepanelikult ja murelikult
tehnika arengut, tööstuslinnade kasvu. Kirjanukku häiris kapitalistliku tsivilisatsiooni
areng ning ta tundis oma jõuetust selle ees. Maeterlinck oli erakordselt vastuoluline
inimene. Ta tundis huvi keskaja müstikute õpetuse vastu ning samal ajal harrastas
poksi, vihkas industrialiseerimist ja ülistas masinaid. Maeterlinck oli ka esimesi
Euroopa kirjanikkem kes õppis autot juhtima. Vastuolud tema iseloomus olid suurelt
osalt tingitud tema ajastu vastuolulisusest.
Maeterlincki heidutas inimese väärtuse langemine masinate ajastul. Nägemata
vastuolude sotsiaalseid põhjusi, püüdis kirjanik neid lahendada subjektiivse
sümboolika kaudu üksikisiku seisukohalt, kelle jaoks väliskeskkonna vastuolud
omandasid paratamatult traagilise, saatusliku iseloomu.
Maeterlinck püüdis toetuda antiikkreeka dramaturgiale, kuid jättis seejuures
annaabi.ee 
