Eesti iseseisvumine 1918
näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel.
Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna
laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini. Andekamatele
määrati riiklikke abirahasid ja suunati neid vajaduse korral välismaale ennast täiendama.
Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Tegutsesid Eesti
Kirjanikea Liit, Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts, Eesti Kujutavate Kunstnike
Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jt
organisatsioonid.
Traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist, püsis, rikastus ja kaasajastus, tõustes uuele
tasandile.
Aktiivne kirjastustegevus muutis eestikeelse trükisõna kõigile kättesaadavaks.
1930.aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus mõningad negatiivsed nähtused. Ehkki üldine
annaabi.ee 
