Postmodernism
kultuuripõlvkondade poolt. Eriti kriitiliselt suhtuvad nad 19. sajandi realismi.
Nii luulesse kui proosasse murrab sisse ühelt poolt esseelikkus, mis püüab mõtestada
toimuvat, teiselt poolt banaalne, suulisel argikeelel põhinev tavaelu kirjeldamine või
keelemänguliste tekstide loomine.
Meeleolult on postmodernism sageli anarhistlik ja negativistlik. Vanad väärtused muudetakse
pilaks.
Žanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile, moonutatakse tsitaate, olulised
kirjandusvõtted on paroodia, kirjanduskriitikas on sagedane võte grotesk. Konstrueeritakse
teoseid, mis on kokku pandud teiste autorite tekstidest. Kõrgluule ja klassikalise modernismi
kõrval ilmub teoseid, milles on valimatut erootikat kuni pornoni; kehakultus jätab varju
vaimumaailma, kujutatakse ka ühiskonnavähemuse elu (homod, kuritegevus), tühiseid
kehalisi tegevusi, tähtsusetuid üksikasju, et leida vastust küsimusele, kes me oleme,
missugune on meie tegelik elu
annaabi.ee 
