Kirjandusteaduse alused
Northrop Frye ,,The Function of Criticism at the Present Time": Kriitika peaks
muutuma sotsiaalteaduseks, mis käsitleb kirjandust kui tervikut ühtses
mõisteteraamistuses.
Terry Eagleton ,,The Function of Criticism: From the Spectator to Poststructuralism": Oluline
on kriitika sotsiaalne funktsioon ja seos avaliku sfääriga.
Kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid:
Teadmised: kirjanduskaanonist, kirjandusloost ja kirjandustraditsioonist, zanritest ja
kirjanduspraktikatest, kirjanduse analüüsimismeetoditest (narratiivanalüüs, värsiõpetus,
erinevad kirjandusteooriad); keelteoskus; võime tajuda intertekstuaalseid seosed,
kirjandustekstide semantilisi ja süntaktilisi eripärasid.
Kirjanduse uurimise põhipraktikad ja -suunad
4.Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum.
Analüüsikese võib olla nii autor, tekst kui ka lugeja (kontekst nende ümber). Ilma ühe
komponendita ei ole teist.