100 aastaga Muinas-Eestist tänapäeva
midagi kõnekeeles öelda võiks. Näiteks kasutati eelmise sajandi alguses pahameele
väljendamiseks kirjas lihtsaid ja kergeid sõnu, näiteks ,,pagan võtaks'' kui nüüdisajal
kirjutataks lihtsalt ,,persse''. Eriti silmatorkavalt robustne on oma keelekasutuselt olnud
Peeter Sauter oma teoses ,,Kõhuvalu'', mille kohta võiks väita, et see oligi Eesti kirjanduse
samm postmodernistlikku maailma.
Võib öelda, et meie peagi 100-aastase vabariigi kirjandusteekond on olnud täis
keerukusi ja hilijaksjäämist, kuid sellegipoolest on see võrdeline juba kogu maailma
kirjandusega. Eesti kirjandus on olenemata võõrvõimust ja kõigest muust suutnud säilitada
oma eripära, lisades juurde muu maailma kirjandusliku voolu ja seeläbi veel
huvipakkuvamaks muutuda.
annaabi.ee 
