August Gailit
direktorina, Tallinnas raehärrana, ajakirjanikuna jms. 1930. aastal abiellus Gailit (39-aastaselt)
näitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga, kellega tal oli tütar Aili.
August Gailiti trükidebüüt sai teoks 19-aastasena, kui Rahva Päevalehes ilmus novell
"Öö" (1909). Kirjaniku esimene ilmunud raamat oli jutustus "Kui päike läheb looja"
(1910). Erilist tähelepanu need ei äratanud, küll aga plahvatas Gailiti täht kirjandustaevasse
"Siuru" ajal ilmunud fantastilise novellikoguga "Saatana karussell" (1917), mis tegi Gailiti
nime kirjandusmaailmas üleöö kuulsaks. Leiti, et autor oskab uudselt, omapäraselt ja
kunstiliselt ainestikku käsitleda, lisaks vaimustas lugejaid kirjaniku piiramatu fantaasia ja
keeleline meisterlikkus. Gailiti teosed sädelevad elavast mõttekujutusest ja imestust tekitavast
fantastikast, ta on meister ebatõelisi tegelastüüpe looma ja ebaharilikke olukordi kujutama.