Barokk, klassitsism, valgustus
Barokk kirjandus on rajatud teravatele kontrastidele (põimunud on ilu ja inetus,
pateetika ja pila), eelistab dramaatilisi olukordi ja erakortseid kangelasi, kaldub
äärmusesse nii vooruste kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil on sageli
iseäratsev, raskepärane ja ülepingutatud.
Kõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni hispaania kirjandusest (nt: Hispaania
rahvusliku draama looja Lope de Vega). Barokk kirjandus sai valdavaks samuti
Itaalias.
Klassitsism sai valitsevaks kirjandussuunaks absolutistlikul Prantsusmaal, kus see
muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Kuningas Louis XII mõjuvõimas kardinal
Richelieu (võimul 1624-1642) asustas 1635 aastal 40- liikmeline Prantsuse
Akadeemia, mis peale prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemise suunas
kuningakojale meelepäraselt kogu avalikku kultuurielu. Absolutism võitles nii poliitilise
kui kultuurse individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed, riigi huvidele
vastavad põhimõtted.