karjääri algus. Pärast seda, kui Robespierre oli ülikooli lõpetanud, pöördus ta tagasi kodulinna. Siis asus ta oma isa ametisse. Advokaadina sai ta tuntuks piksevarda kaitseks peetud protsessis. Keegi füüsik oli pannud maja katusele Franklini leiutatud piksevarda, kuid naabrid süüdistasid asjaarmastajast füüsikut maja põlema panemise katses. Kaitse advokaadina astus mees vaimupidevuse vastu välja. Eduka advokaadina osales ta kohalikus kirjandusseltsis ning ta võeti kirjanduse, teaduse ja kunsti akadeemia liikmeks. Sellised saavutused on omased vaid tõelisele kangelasele. Edu jätkus ka 1789. aastal, Prantsuse revolutsiooni ajal võeti ta kolmanda seisuse esindajaks Asutavasse Kogusse, kus ta luges ette oma hästi viimistletud, kangelaslikke kõnesid. Mirabeau avaldas oma arvamust: ,,Ta jõuab kaugele, sest usub kõike, mida ta räägib!"Robespierre oli ka jakobiinide Klubi vasakpoolsete liidriks
S väitis, et K rikkus vene keelt, kuna tema tegevus eraldas vene keelt kõige rohkem kirikuslaavi keelest. K mõte oli see, et vene keel ja kultuur peavad tervikuna arenema Euroopa keelte ja kultuuridega ühes suunas ja ühe mudeli järgi. K kasutas palju laene pr keeltest. Vaja oli välja töötada oma keel. S ei mõelnud selle peale, et tema ideed pärinevad Herderilt. 1811. aastal ilmus ,,Mõtisklus sellest, mis on kodumaa-armastus". See oli tema kõne, mida ta pidas kirjandusseltsis. See oli appihüüe, kuna ta arvas, et vene kultuur kaotab oma identiteedi. Vene kirjanikud on valmis alluma teisele riigile ehk Pr-le. S kuulutas, et oma kodumaad ei tohi kritiseerida, seda peab armastama, aga armastus ei lange kokku kriitikaga. Kui inimene kritiseerib, siis ta ei armasta seda asja. Pooldajad toonitasid seda, et kodumaa-armastusel ja 21 poliitilistel vaadetel ei ole midagi pistmist keelega, mida nad kasutavad