Kirjanduse koolieksam
-väljaanded (Eesti Kostabi $eltsi ja ,,Hirohalli" löögirusikas, ajakirja ,,Vikerkaar" avatus uuele
kirjandusele jne.); teiseks -- murrangu tugev enesetõlgenduslikkus. Viimane võib tähendada
nii kirjanike manifeste (etnofuturism ennekõike) kui ka kirjandusega sünkroonset murrangut
kriitilises ja teoreetilises keeles.
Missugused tähtsamad harud selles 90-ndate keskpaigaks välja kujunevad?
1. Keelekeskseks (post)modernismiks nimetatud nähtuste kogum. Kümnendivahetuse
kirjandusmurrangus mängib see igal juhul keskseimat rolli, sest kirjanduskeele eneseteadlikku
ümbervormimist näeme siin kõige selgemalt ja teravamalt. Suhteliselt massiivse pealetungiga
muudetakse avangardse tekstikäsitluse tähendust kirjanduse sees ning luulesse tuuakse keele-
ja väärtuste paabel.
2. Kõrgpoeetiline uusromantika jääb pilti alles, aga -- nagu korduvalt öeldud -- ta kandepind
väheneb, suureneb enesepeegelduslikkus nii sisus kui ka maneerlikus vormis. Ühed kriitikud
annaabi.ee 
