Suuline arvestus kirjanduses
Küla peal
on hea, aga kodus on veel parem. Millina on kooselu ilma armastuseta?
22. Peet Vallaku elu ja loomingu ülevaade
Peet Vallak /Peeter Pedajas/ -- (1893-1959) proosa- ja näitekirjanik. Õppis kujutavat kunsti
Pärnus, Tartus ja Peterburis, võttis osa Vabadussõjast. Koos Juhan Jaigiga oli 1920. aastate
keskel eesti novelli peamiseks uuendajaks. Debüteeris ajakirjanduses proosapalade ja
karikatuuridega (1908). Kunstihuvi arendas Vallaku pildilist nägemist ja detailimeelt
kirjandusloomingus. Esimese raamatuna ilmus komöödia "Luupainajad" (1924, pseudonüüm
Egon Närep). Teised näidendid jäid käsikirja. Viljakas periood Vallaku novelliloomingus
algas 1920. aastast. Suur osa sellest jõudis kogudesse "Must rist" (1925), "Epp Pillarpardi
Punjaba potitehas" (1925), "Ajude mäss" (1926) ja "Relvad vastamisi" (1929). Vallaku
folkloorimotiive ja raamnovelli võtet kasutav tsükkel "Lambavarga Näpsi lorijutte", mis ilmus
tema viimases kogus (1938), on samuti põhiosas loodud 1920