Liivimaa kroonikad 13. kuni 17. sajandil
Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist.
Tähtsus:
· ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi,
mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena.
· Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele
arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel
ettelugemine.
· Pannud aluse mitmetele edasistele kirjanduslainetele.. mõjutused
tänapäevani.
Räägib Saksa ordu asutamisest. Kõige olulisem eestlaste jaoks on piiskop
Albert, kelle juhtimisel viiakse läbi ristisõda. Paavst kuulutab ristisõja välja.
Läti Hendrik teeb kogu sõjakäigu kaasa (1208- 27) Kroonika kujutab ühelt
poolt eestlaste muistset paganausku, teiselt poolt kristlikku elulaadi kahe
usundi kokkupõrge. Eestlaste kangelaslikkus väga siit välja ei paista.
annaabi.ee 
