Kirjandussemiootika
teist intellektuaalseks. Ja “mõistmise” all ei mõtle “seletamist”, kuigi seletatava
seletamine võib tihti olla mõistmise vajalikuks eelastmeks. Kindel on, et me ei naudi
luuletust täielikult ilma seda mõistmata; teiselt poolt on sama tõsi, et me ei mõista
luuletust täielikult ilma seda nautimata. Paljudes luuletustes polegi midagi seletada –
midagi, tähendab, mis aitaks seda paremini mõista ja seega rohkem nautida.
Niisiis võib iga kirjanduskriitikana pakutava kirjutise kohta küsida: on selle
sihiks mõistmine ja nautimine? Kui ei, võib see ometi olla legitiimne ja kasulik
tegevus; aga seda tuleb hinnata panusena psühholoogiasse, sotsioloogiasse,
loogikasse, pedagoogikasse või mõnda teise huvialasse. Samuti ei tohi biograafiat
samastada kriitikaga: biograafia tavaline kasu on pakkuda seletusi, mis võivad avada
tee edasisele mõistmisele; aga suunates meie tähelepanu luuletajale, võib see meid
luulest ka eemale juhtida.
annaabi.ee 
