Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK). Contrast on saanud tema arvates tänu Vahur Kersna saatele luuletaja. Contra harrastab pikamaa jooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb tihti lugejatele. Esineb nii tihti kui võimalik raamatukogudes, koolides ja kirjanduskallakuga avalikel üritustel. 3 Contra Contra elab Urvaste vallas Lõuna-Eestis koos oma naise Airi ja kahe lapse Herberti ja Verneriga. Luulesoone avastas ta enam-vähem 15-aastasena. Ta on avaldanud kaheksateist raamatut, neist viisteist on ta omal käel välja andnud. Ta on nelja raamatu kaasautor. Tema luulet on tõlgitud soome, läti, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi ja vene keelde.
Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse(NAK). Contrast on saanud tema arvates tänu Vahur Kersa saatele luuletaja. Contra harrastab pikamaa jooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb tihti lugejatele. Esineb nii tihti kui võimalik raamatukogudes, koolides ja kirjanduskallakuga avalikel üritustel 4 Looming Kuusebu -2006 Minu jonn Ajakirjade Kirjastus 2006 Viie pääle -2005 Liivatee imepeen seeme- 2005 Presidendi suur saladus- 2004 Tuul kägistab ust- 2002 Suusamütsi tutt- 2001 Luulet aastatest 19742000 Tibutalitaja- 2001 Naine on mees-1999 Lauluraamat käesolev rahvalaulukogumik sisaldab Contra loodud ja töödeldud laule Tarczan- 1999 Päike ja lamp- 1998
erimoodi, kuid nad polegi nii hirmus erinevad. Mati Unt (1944-2005) Ta on pätit Vooremaalt. Mälestuskildudest, mis ta on hilisemas eas avaldanud, eksponeerib ta seda, et ta on maapoiss, kes läks linna. Ta elas Voore keskusele üsna lähedal. Vanemad hoolitsesid hirmasti lapse eest, tassisid raamatuid koju. Ta tuli Tartusse ja hakkas üha enam muutuma linnapoisiks ja seda linlikkust mitmel moel rõhutama. Kõigepealt läks ta õppima 8ndasse keskkooli (Forseeliuse gümnaasiumisse), mis oli kirjanduskallakuga. Seal õpetas Vello Saage, kes mängib Undi kujunemises olulist, kuid keerulist, rolli. Ta läks edasi õppima Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialale (62-67). Siis parasjagu sobival hetkel läks Paul-Eerik Rummo sõjaväkke ja sai tööle Vanemuisesse. Ta oli koguaeg juures kogu teatriuuenduses. Ta polnud sel ajal tuntud lavastaja, kuid lavastajaroll tuli hiljem. Tema roll teatriuuenduses on siiski märkimisväärne, kui lavastajad on teised ja mitte Unt, siis ikkagi on eestvedajaks Unt ise
annaabi.ee 
