Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, õppekirjandust ja muusikalilibretosid. v "Tedremängu" peateemaks on inimese side, kodu, perekonna ja rahvaga. v Tema loomingut iseloomustab vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus, optimism ja elujulgus. Tuntumad teosed v "Anna ja Aadama lood" v "Siil Felix ja päkapliks Kerli" v "Varesele valu" v "Kartul, lehm ja kosmonaut" Hüvasti Ma parem lähen
Talvik Siberisse, kus ta ka suri. Algas Betti Alveri mälestav ja kahetsev loomeperiood. Pärast Teist maailmasõda alustas ta tõlketöödega, milles ta oli väga edukas. Alver oli mõnda aega ka Kirjanike Liidu liige. Pärast seda töötas ta tänu usaldusväärsele sõbrale Mart Lepikule Kirjandusmuuseumis. Mart Lepikust sai Betti Alveri teine abikaasa. Alates 1965. aastast avaldas Alver taas luuletusi ja nende kogumikke, mis osutusid väga edukateks ning premeerituteks mitmete kirjandusauhindadega. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Luuletaja väljendab enda teostes elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendas Betti Alverile inimeseks saada. Kasutatud kirjandus: www.bettimuuseum.ee www.miksike.ee Karl Muru, "Üle sõnade serva", Tänapäev 2004 LISA 1 "Leib" 1942
annaabi.ee 
