Marksism
Marksistlik kirjandus- ja kunstiteooria
"Kunst on alati ja kõikjal pihtimuse saladus ning samaaegselt selle ajastu surematu
liikumine". K. Marx
Nõukogude marksistliku esteetika järgi eristab kunsti teistest inimtegevuse liikidest (eriti
rõhutatakse teadust) kujundilisus kui tegelikkuse peegeldamise ja esteetilise üldistamise
eripärane vorm. Seega on kirjanduse (ja laiemalt kunsti) keskne mõiste kujund.
Vene nõukogude marksistlik kirjandusteadus tugines marksismi klassikute kultuuri- ja
kirjandusarutlustele ning lisaks 19. sajandi vene revolutsioonilis-demokraatlike kriitikute
(Belinski, Herzen, Dobroljubov) ja Maksim Gorki vaadetele. See lähenemisviis ühendas
kirjanduse filoloogilise analüüsi ajaloolise sotsiaalpoliitilise analüüsiga. Mille poolest
positivism ja nõukogude marksistlik kirjandusteadus erinevad ja sarnanevad?
Oluline on mõlema jaoks see, et kunst peegeldab tegelikkust. Positivismi lähtekohaks on