Kirjandusteaduse alused
päris minevikuni,
uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud). Teeme teose olevikuks,
minevik on justkui kättesaamatu.
Formalism - Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned,
tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflektiivsus
(poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus).
Funktsionalism
Kirjandusloo olevikukesksus kirjandusalaloo olevikukesksus, peegeldavad loomishetke
eesmärke ja väärtushinnanguid. Uurija on paratamatult oma oleviku poolt piiratud.
Kirjandusajaloo problemaatilisus ajaloo loolisus, kirjandus vs kirjandus(ajalugu)?
Vormide ja zanrite staatus, kirjandusajaloo kallutatus (esindab teatud grupi huve). Ehk ka,
kelle nimel räägib kirjandus?
Kirjanduse uurimine jooksis kuskil 90ndatel ummikusse. Leiti, et kirjandusloo uurimine pole
võimalik.
Võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval