Marie Under
valada.Luuletus on südamlik ja armas,aga samas ka meeletult kurb,kuna inimese
jaoks on ilmselt kõige suurem kannatus,kui ta ei saa oma sünnimaa pinnal enam
vabalt elada vaid peab terve elu põgenema.Me kõik põgeneme millegi eest,kes
põgeneb oma ihade eest,kes põgeneb millegi reaalsema eest.
Luuletus"Üksteisest pimesi me mööda käime"
See luuletus on minu jaoks seetõttu oluline,kuna mäletan,et pikka aega tagasi oli see
üks kirjanditeemadest,mida ma valida vist ei julgenud,kuna teema polnud minu jaoks
nii päevakorras.Nüüd,kui olen veidi vanemaks saanud,mõistan seda lauset
paremini.Inimesed on end varjanud enamjaolt fassaadi taha,näidates end teistsugusena
kui nad tegelikult on.Me ei oskagi inimest terve elu jooksul hinnata,kui me ei tea
nende tõelist olemust.See on kurb,et me ei julge olla me ise vaid teeskleme mõnikord
neid,kes me pole.Me teeme liiga palju otsuseid inimese välimuse põhjal,see on ainult