Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Isa oli kas
eestlane või pooleldi eestlane, ema ilmselt sakslanna. Üldhariduse sai Narvas ja
Torgaus (Saksamaal), kõrgema hariduse Halle ülikoolis (teoloogia). Halles omandas
ratsionalistliku valgustusteoloogia seisukohad.
Valdas paljusid keeli, tegeles muusika ja kunstiga. 1786 kodumaale tulles hakkas
algul koduõpetajaks ja reisis Lääne - Euroopas. Oli pastoriks Lüganusel ja Viru-
Nigulas, alates 1815 Äksis, 1821 sai Tartumaa praostiks. Kogu kirjamehetegevus
langeb peamiselt Äksi perioodi. Kirjutas kooliraamatuid, kalendreid, tõlkis seadusi ja
muid ametlikke dokumente eesti keelde. Teatavasti tegi just Masing ettepaneku võtta
eesti keeles kasutusele õ-täht.
Suri 15. märtsil 1832, maetud Raadi kalmistule.
Ajakirjanduslikust tegevusest: Maarahva Nädalaleht (MRNL) 1821-23, 1825 ja
Tallorahwa Ku[u]lutaja 1824-26. NB! Toimetas kahte ajalehte, oli neist teisele ka
väljaandjaks, kuid ikkagi põhitöö kõrvalt.