Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
ajakirjanikutööd tähendas seega, et enamuse oma elust pühendas ta trükisõnale.
Saanud koolmeistrikutse nagu tolleaegseist ajalehetegijaist suur hulk (alates
Jannsenist), töötas ta kolm aastat õpetajana Tartumaal, oli korraks (1890-91)
"Oleviku" toimetuses ja seejärel ligi kümme aastat Venemaal eesti asundustes
Simbirski ja Tobolski kubermangudes. Pärast seda pühenduski ta ajakirjandusele,
jättes kõige suurema jälje "Päevalehe" toimetajana 1908-1934.
Õieti astus Luiga kirjameheteele luuletajana, alustades kaastööde saatmist eesti
ajalehtedele ja ajakirjadele juba 15-aastasena. Varakult ärganud lugemishuviga
kaasnes sõnaseadmisoskus, mida Luiga kasutas laialdaselt luuletuste, proosapalade,
mõtteterade ja naljade ülestähendamiseks ja toimetustesse saatmiseks, olles üks
viljakamaid ajakirjanduse kaastöölisi.
Niiviisi puutus Luiga kokku ka lehetegijate omavahelise sulesõjaga. Kui "Postimehe"
annaabi.ee 
