Naiselikkuse stereotüübid
a valimistel naiste osakaal valimisnimekirjades ja neist
Riigikogusse pääsenud naiste osakaal polnud selges vastavuses. Suhteliselt kõige rohkem sai naisi
parlamenti Isamaaliidust ja Koonderakonnast. Naised valimisnimekirja esiosas. Kuni säilub
praegune valimissüsteem, on paigutus valimisnimekirja eesotsas otsustava tähendusega tegur pea
kõigile naistele ja suuremale osale meestele. Isikumandaati naised üldiselt ei saa (ainsaks erandiks
on seni Siiri Oviir 1999.a. valimistel), nime- kirjamandaadiga saavad naistest parlamenti väga
vähesed, ülejäänud naiste jaoks on kompensatsioonimandaadid. Poliitikaga tegelevad ja sellest
huvitatud naised ootasid nihet sugude võrdsuse suunas 1999.a. riigikogu valimistel. Selleks andis
alust nimekirjades olevate naiste suurem osakaal. Kandideeris 508 naist, see moodustas 26,9%
kandidaatidest. Valimisnimekirjade esiosas oli aga naisi vähe. 1999.a. valimiste prognoos ja
tegelikud tulemused
annaabi.ee 
