Keskaegne muusika
ja laulud mis kõlavad kõidel jumalateenistustel.
Noodikirja kujunemine
Muusika pandi kirja märkidena, mis kirjutati sõnade kohale.
11.sajandil võttis Guido Arezzost kasutusele joonte süsteemi, mida kasutatakse ka tänapäeval. Helikõrguste
lihtsustamiseks võeti kasutusele nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest näitasid vastavaid helisi.
12.sajandil sai laulda noodist, kuna siis hakkasid noodimärgid tähistama üksikhelide täpseid kõrguseid.
Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuk.
Ilmalik muusika, mis kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid palju ei teata, sest seda ei pandud kirja.
Esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Kirja panid neid rändüliõpilased või teenistuseta
vaimulikud, keda nimetati vagantideks. Nende ladinakeelsed laulud tehti ümber naljakatena või siivututena.
Kangelaslaulud olid pikad poeemid, mis kirjeldasid kangelaste vägitegusi. Esitajateks olid alamastseisusest
rändmuusikud zonglöörid ehk menestreid